Lugesin Nele blogi ja leidsin selle vahva testi...

Koolijüts!

Tsaupläu...
Tõsi ta on!Ma lähen jälle kooli...vabatahtlikult peale juba 15 aastat koolis käimist. Ja jälle hakkan koolipinki nühkima. Aga noh...lootust annab mõte, et see kõik on millekski hea. Tulevikule tuleb mõelda...
Nüüd pikemalt siis Roy Eesti tripist. Meie geniaalne plaan oli saada kokku Riias, kuhu mina sõitsin autoga üksi.:) Hullumeelne kas pole? Aga tegelikult isegi täitsa tehtav. Muidugi neli pool tundi sõitu, lugematul hulgal vihma ja sitta teed hiljem jõudsin ma lõpuks Riia lennujaama. Vähe õnnelik ma ei olnud. Kuigi Riias sõitmisest ikka veel käed värisesid, ruttasin oma Kallile vastu ja hetkega oli see raske hommik seda kõike väärt. Edasi oli mul juba kaardilugeja ja jõudsime oma hosteli, minu reserveeringut neil ei olnud ja saime upgradeitud toa oma vannitoaga, see oli positiivne. Auto parkisin maja taha naeruväärselt kitsasse parklasse, aga vähemalt oli see kindlas kohas. Peale pikka sõitu ja palju vihma ning istumist tahtsin mina ringi kõndida ning seadsime sammud kesklinna poole. Kõndisime pika tiiru vanalinnas, Riia on tegelt äge, vaatasime tähtsamad vaatamisväärsused ära, majad on seal sigavanad ja mõni on ikka täitsa vinge. Samas teine on kõrval kole ja katki, noh nagu meil siin. Üldiselt mis linnapildi juures häiris oli kohvikute ja restoranide uste juures suitsetavad teenindajad. See oli väga kole vaatepilt vanalinnas. Igal juhul saime natukene vihma, aga üldiselt vedas meil ilmaga. Õhtusöögiks leidsime ühe vahva Itaalia restorani Leonardo da Vinci ja sõime seal väga head pastat ja vaatasime üksteisele suurte silmadega otsa. Vahepeal käisime hotellitoas, puhkasime veidi ja õhtul läksime jõe äärde jalutama ja päikeselangust vaatama. See oli väga vahva, jõe ääres oli hea jalutada ja punast taevast vaadata ja käest kinni hoida. Kuna mõlemad olime väga väsinud läksime varsti magama, et hommikul välja puhata ennast ja siis hakata sõitma Eesti poole. See päev vedas meil veel rohkem ilmaga, päike säras ja oli soe aga meie sõitsime oma 3 tundi. Tutvustasin Royle Läti liikluskultuuri ja seda kuidas Lätis on patt suunda näidata. Ei osanud arvatagi, et saan teda veel sellega üllatada. Igal juhul jõudsime pärastlõunal Eestisse, peale Valgat natukene nägime ägedat kurepõldu ja see oli Roy'le üllatus, mulle aga igapäevane asi juba. Neid hullukesi on see suvi kuidagi eriti palju. Valgast sõitis tagasi Roy kuna mina olin väsinud. Õhtul peale koju jõudmist käisime kesklinnas jalutamas. Kogu selle kahe nädala jooksul ilmaga meil just üleliia ei vedanud. Kolmapäev sadas terve päeva ja olime kodus. Neljapa, reede üritasime Tartus tähtsamad kohad ära vaadata. Käisime ka kinos, laupäeval puhkasime ja käisime ratastega sõitmas Kõrvekülas ja Ihastes, õhtul läksime välja club Illusioni ja vihtusime tantsu. Sain oma uued kingad ära proovida, need madalamad, väga mõnusad on! Pühapa tsillisime Kabina karjääris ja õhtul käisime kodus saunas. Tutvustasin Royd vihaga ja õpetasin teda vihtlema. See oli naljakas, sest ta oli veits üllatunud ja samas kahevahel, et miks ta peab kaseokstega oma tüdruksõpra peksma. Aga üldiselt talle see meeldis...Mis oli väga vahva!:)
Uut nädalat alustasime minu lemmikkohaga Lõuna-Eestis - Otepääga. Jalutasime Tehvandil, käisime vaatetornis, sõitsime Käärikule, jalutasime seal järvede vahel, käisime Pühajärvel puhkekeskuse juures ja rannas kõndimas. Sõitsime Harimäe torni, käisime seal tipus, imetlesime igast suunast meie poole tulevaid hoovihmu ja seda kuidas me neid vältida oleme suutnud. Käisime ka Sangaste lossis, mis oli suht pettumus aga hea küll. Üldiselt oli meil mõnus pikk päev. Teisipäeval oli planeeritud Viljandisse sõit, käisime lossimägedes, kõndisime linnas, käisime veetornis ja rannas. Nautisime päikest ja head jäätist. Õhtupoolikul saime Mikuga kokku, nägime tema elukoha ära ja Kanteri kullavõistluse ja käisime haigla juures. Ja siis läksime Armeenia kööki sööma. Yumsaaa:). Õhtul sõitsime Miku maale Võrtsu äärde, kuhu teel Mikk ja Roy mind lihtsalt hulluks ajasid. Need kaks ühes autos pluss mina roolis, see ei ole väga vahva...kuigi tegelt oli ju lõbus. Kolmapäeval oli plaan Inxu ja Kristoga minna Seiklusparki. Hommik oli aeglane, jõudsime sinna ja pidime tunnikese ootama. Aga lõpuks saime rajale, mis oli tegelt iseenesest väha vahva kuni kolmada rajani mil hakkas paduvihma sadama ja viimase viienda rajani, mil ma olin juba niii väsinud, et ei jõudnud enam kättki üles tõsta. Ja kõige jubedam oli veel ees. Mustal rajal poole tegin kuidagi ära, aga väsimus ja vihm tegid oma tööd, jäin rippuma kuskile 10 meetrit maapinnast. See oli piinlik, aga ma olin niii väsinud...Tuli siis üks vennike, kes tiris mind üles tagasi ja sain ise lõpuni minna. Lõpp oli vägev, linnamäelt alla tehvandile liuelda läbi paduvihma. Üldiselt oli väga vahva, mu käed olid küll küünarnukist alla tundetud ja Roy pidi tagasi sõitma ja ma olin läbimärg ning Roy särgis aga ise õnnelik. Olin selle siiski läbi teinud. Vahva! Neljapäeval käisime Tossu ja Erkkiga bowlingut ja piljardit mängimas, ja KGB kongides. Reedel tsillisime linnas ja saime Maarja ja Priiduga kokku. Õhtul olime kodus ja nautisime üksteise seltskonda. Laupäeva hommikul viisin Roy bussi peale ning tema sõitis Pärnusse. Mina valutava südamega ja nutetud silmadega sõitsin koju tagasi. Pühapäeva hommikul sõitsin Pärnusse Royle järele ja siis sealt läksime koos jälle Riiga. Ikla piiripunktist läbi sõites ei osanud ma undki näha sellest mis saama hakkab. Lühidalt öeldes tehti tavalisest kaherajalisest küllaltki laia teepervega maanteest neljarealine. Asja tõsidusest sain ma aimu alles siis kui minust suur buss hakkas mööduma ja vastu tuli kõrvuti kaks autot. Alles siis sain aru kuidas ma Royd Läti liikluskultuuriga tutvustasin:). Muidu jõudsime jälle oma hosteli ja panime asjad ära. Käisime linnas ja söömas ja õhtul veel jalutamas jõe ääres. Läksime vara magama kuna pidime kl 4 ärkama et 5-ks lennujaama jõuda. Hommikul veel ei saanud me autot kätte, kuna üks värav oli vahelt lukus, panime tööle turvaalarmi. Aga jõudsime lennujaama, kuhu ma tegelt üldse ei tahtnud minna. Aga elu on lits ning panin oma Kalli lennukile. Tagasi sõites nutsin oma 200 km, pluss veel mõned tunnid kodus. Ja nüüd on igatsus ikka niiiiii meeletult suur...
Muidu olen siin suures koguses oma cv-d kirjutanud ja levitanud ehk siis tööd otsinud. Füsiokana tööd Tartus leida on suht võimatu, hetkel olen ühes kohas veel konkursil. Lasteaed Nukitsamehes. Variant oli veel Viljandi haigla, kus olen ka veel vist ikka meeles. Homme hommikul selgub karm tõde. Uskumatu, kooli peab minema!!!Aga noh, saabki natukene jälle tegutseda.
Neljapäeval vedasi Piret mind Tähe piljardisse naiste piljardiõhtule. Mina olin küllaltki kahtleval seisukohal aga läksin kaasa. Ja õhtu kujunes väga vahvaks. Naisi oli palju, üle 30. Levis ja Oliver (Tähe piljardi asutajad ja õpetajad) õpetasid meile algusest natukene tehnikat ja 8-palli. Ja siis hakkas turniir, Virpsil osaleda ei lastud sest ta on liiga hea, tal ju oma kii ja kinnas ja puha. Mina hakkasin küll juba kartma. Igal juhul mina siis osalesin turniiril, esimese mängu sain pähe aga edaspidi võitlesin ennast läbi miinusringi poolfinaali. Kokkuvõttes sain 3.koha ja võitsin raadio. Sain poodiumil seista ja väga uhke tunne oli. Piret naeris kõrval...:). Aga ei, kui nats enne südaööd koju jõudsin, siis oli tunne, et vahva õhtu oli seljataga. Homme läheme algajate turniirile, seekord saab Piret siis rohkem võistelda, mina ilmselt rohkem vaatan. Isegi kui julgen turniirist osa võtta, siis kaua ma seal ei püsi:).
Aga nüüd olen küll ikka mitme kuu eest jälle ära kirjutanud!
Kalli Kammele ka, muide see reede oli Bad Jam Tartus ja oi ma igatsesin sinu järele!Väga oleks vaja ühte neljatunnist Bad Jami maratoni!Musss!!
Tsaupakaa