Keegi pole öelnud et elu peab kerge olema...

No nii, olen jälle siia lehele jõudnud. Ja jah, ma tean väga hästi, et ma pole juba kaua kirjutanud oma tegemistest. Nagu arvata oli, see liigne vaba aeg mis meil esimestel nädalatel oli, kadus kui praktika haiglas algas. Nüüd on jälle pigem orav rattas tunne. Kohati on väga väss...
Et nüüd siis juba peaaegu 2 nädalat olen olnud praktikal UZ Gasthuisbergis, mis on üks hiiglama suur majalahmakas Leuveni piiril. Olen perinataalse füsioteraapia ja günekoloogia osakonnas. Algusest peale on seal kõik mulle väga uus, kuna sellises osakonnas ei oska keegi Eestis füsioterapeutidest unistadagi. Pealegi rasedusest teadsin ma enne sinna minekut väga väga vähe. Praegu pean aga olema juba lausa spetsialist. Peamiselt piinan siis just sünnitanud naisi (kas loomulik sünnitus või keisrilõige) ja ka naisi günekoloogia osakonnas. Ja õhtupoolikuti on pre-ja postnataalsed tunnid ambulatoorselt. Iseenesest on tore, et ka sellises osakonnas füsiod on, sest tegelikult on see ju kasulik. Ja pealegi iga päev näen vähemalt paari 2-5 päevast beebit. Vahepeal lastakse isegi neid näppida ka, aga üldiselt vähe. Aga kui pikka päeva seal rahmeldada võtab ikka päris läbi.
Õhtuti on mul siis veel loengud ka, kus ma viimased nädalad olen suht maganud. Praktika võtab viimasegi energia ära. Aga eks ma üritan ikka kõike teha. Lisaks praktikale ja loengutele peaksin juba tegelt ka lõputööga tegelema ja artikleid otsima ja asjalik olema. Täna oli meil vaba päev (püha Belgias) ja mida tegin mina, õppisin terve päev. Vägev!Aga vähemalt on homseks kõik valmis!
Nädalavahetused on see aeg mida väga väga ootan. Oktoobri lõpus käisme Royga siis Oostendes Belgia rannikul. See oli väga tore nädalavahetus. Pikad jalutuskäigud rannal, õhtune mullivann. Väga lõõgastav. Oostendes külastasime Fort Napoleoni, väga vahva kindlus rannal. Pühapäeval meie nädalaahetusest sõitsime mööda rannikuäärt Blankenberge'sse, kus oli imeilus rand. Ilm oli mega ilus, päike säras ja taevas oli niii sinine. Kõndisime seal kaua ja käisime muulil. Ja peale seda sõitsime Leuvenisse tagasi, et õhtust veel koos süüa.
Järgmise nädalavahetuse olin Roy juures, laupäeval käisime Saksamaal neile uut kööki muretsemas ja pühapäeval võtsime rattad ja väntasime Maastrichti kesklinna. Seal ja ka siin Leuvenis on igal pool poodides juba jõhkralt jõulu asju ja kesklinn on juba jõulukaunistusi täis. Veidi veider. Eestis on juba lumi maas, siin on ikka enamasti üle 10 kraadi sooja. Aga ma loodan ikka valgeid jõule näha ka siin!
Viimane nädalavahetus oli Roy siin ja laupäeval tulid Dennis ja Priscilla (paarike kelle pulmas me Royga augustis käisime) ja Remco (Roy ja Dennise sõber) Leuvenisse. Näitasid meile pulmapilte ja mesinädalate pilte. Ja siis kõndisime linna peal ja sõime õhtust ühes Itaalia restoranis. Enne veel kui linna peale läksime, teatasid Dennis ja Priscilla, et aprillis on neid juba kolm. Meie Royga alguses mõtlesime, et see on nali, aga võta näpust, Priscilla ongi juba 4 kuud rase. Aprillis-mais lubasid nad tagasi tulla juba kolmekesi:).
Kes veel ei tea siis selle aastanumbri sees ma Eestisse ei jõua, kuna olen praktikal ka veel 24.detsembril. Jõulud veedan Roy perega, ja aastavahetuse ilmselt ka. Eestisse loodan tulla jaanuari lõpus nädalaks-pooleteiseks. Kas tulen üksi või kaksi veel selgub. Niiet kes mind näha tahab enne seda, palun väga, tulge Belgiasse.
Selleks korraks aitab!

Groetjes!