Hallo!Ik ben Jaana...

Nii, mis siis eelmise blogi sissekande järel on juhtunud...
Ahjaaa, kool hakkas jälle peale. Millega kaasnes muidugi kohe jubesuur segadus. Meie tunniplaan on jälle üks suur kaos. Vähemalt hetkel on see enam vähem paika pidanud isegi. Aga mis minu argipäeva ellu vähekenegi elevust toob on Hollandi keele tund. Muidugi esimene kord kui me tundi läksime, siis keegi ei teadnud kes me oleme ja mida me tahame, sest meie teaduskond polnud muidugi ei meid registreerimisest teavitanud ega ka keelteteaduskonda teavitanud et me tulemas oleme. Ja siis peale pool tundi igasugu sekretäride ja direktoritega vaidlemist, lasti meid klassiga ühineda. Jippii!! Ja siis me nüüd õpime Mike'i, Miladi, Bob'i ja Katerinaga Hollandi keelt koos. Juba esimestes tundides tuli välja et me kõik õpime füsioteraapiat ja sellest tuli suur elevus. Kõik grupikaaslased teavad meid kui füsioterapeute. Ja õpetajad ei lakka mainimast et neil pole kunagi üheski grupis koos nii palju füsioterapeute olnud...ja ka Kreeklasi (aga see pole nii huvitav).
Meie grupp on kuskil 20-30 inimese ringis, aga kõik ei käi koguaeg kohal. Või siis on loobunud sellest ainest või grupist peale esimesi kordi. Mulle meie grupis meeldib. Üks meie õpetajatest, kui kuulis et me kõik üksteist tunneme ja sama asja õpime, ajas meid kohe lahku. St. paigutas minu kahe hiina tüdruku vahele. Teisel nädalal istusin ma vabatahtlikult teise klassi otsa, kuna tahtsin natukene varem ära minna, et varasemale rongile jõuda. Nüüd me istume juba ka teiste inimestega koos. Meie grupis on rahvast igaltpoolt Jaapanist ja Mongooliast kuni Ameerika Ühendriikideni. See on vahva! Nimed hakkavad juba meelde jääma, ja rahvas suhtleb omavahel. Meie suhtleme vist rohkem Itaalia poisi Vincenzoga, Kreeka poisi Yiannis'ega ja täna istusin nt Itaalia tüdruku Monicaga. Eks teistega suhtleme ka ikka, aga veidi vähem. Tundides on muidu enamasti suht lõbus, aga minul on vahepeal ka igav. Olen üks nendest kes enamusest aru saab mida õpetajad räägivad ja kuna alustasime täiesti algusest, siis minu jaoks on natukene kordamist. Aga samas ma saan tugeva aluse alla lõpuks. Ja võibolla julgen rääkimagi hakata! Hehee, eks ma ikka juba räägin ka tegelt...Ja kohalikud väidavad et mul pole isegi aktsenti, lahe:)
Mis siis veel, ahjaa. Üle-eelmine nädalavahetus olin Roy juures ja täpselt sellel ajal tähistavad Hollandlased (või siis Lõuna provintsid pigem) karnevali. Kogu tausta ma teada ei saanudki, et miks ja nii... Aga igaljuhul karnevali ajal panevad Hollandlased ennast hullumeelselt riidesse, maalivad näod värviliseks ja joovad palju. Pühapäeval käisime Royga Maastrichtis karnevali paraadi vaatamas, see oli vahva. Aga väljas oli veidi külm. Siit mõned lahedamad grupid/kostüümid:
Grupp nimega Segura, nad nägid välja suht jubedad aga mängisid hästi drummi:
Kaardid olid ka lahedad:
Ja siis üks teine kohalik orkester:
Ja viimaks üks pingviinipaar:
Paraad kestis oma 2 tundi aga peale esimest tundi olid minu varbad juba jääpurikad ja Roy omad ka. Niiet me väga kaua seal ei passinud. Samas oli vahva midagi sellist, väga hollandlaslikku näha. Roy väitel mõned hollandlased hakkavad karnevaliks valmistuma juba Novembris...Hullukesed:)
Reedel käisime Royga siis lõpuks Avatari vaatamas, 3D. Ma olen vist veel siiamaani udu sees sellest ajast peale. Tahaks uuesti seda näha, et kõiki neid vahvaid detaile uuesti märgata. Ühesõnaga vist sai selgeks et mulle väga meeldis. Viimase aasta (kohe kindlasti, kui mitte paari) parim kinoelamus. Uskumatult ilus film. Mina poetasin krokodillipisaraid muidugi lõpus, nii ilus oli! Royle ka meeldis väga.
Eelmine näd vahetus käisid Cèline ja Nathan siin meil külas. Istusime minu väikeses stuudios ja sõime kooki, kõndisime kesklinnas, mängisime bowlingut ja sõime õhtul pitsat. Oli vahva päev!!
See nädal on mul suht kiire ja palju asju teha. Saan oma juhendaja ja magistritöö tudengiga kokku, pluss igast kooliasju on veel vaja teha. Neljapäeva õhtul lähen jälle Gronsveldi Roy juurde pikaks nädalavahetuseks.

Nagu Mikule meeldib viimasel ajal kirjutada (muidugi tema enda perekonnanimega)...
...Meiesaar out

noniinoniinoniinoniiinoniii...

Olen jälle lainel. Ja palun väga vabandust et midagi kirjutanud pole juba kaua aega. Lihtsalt viimased kuud on olnud suht kreisid. Võibolla siis alustan kiire kokkuvõttega viimastest kuudest:
Detsember
Roy sai diplomi kätte, ja käisime Antwerpenis Rocki mängul. Leuvenist Antwerpenisse sõitsime 2 tundi (60 km) aga lõpuks olime õnnelikult kohal. Mängu küll kaotasime aga vahva oli ikka meeskonda näha.
Minu esimese semestri viimane praktika algas natukene enne jõule, 24.veebruaril olin tööl kl 16-ni. See oli ikka jama, peale praktikat siis reisisin veel Roy juurde ja siis sõime alles jõuluõhtusöögi.
Jaanuar
Minu kuu Pellenbergis oli väga raske. Iga hommik pidin oma korterikesest 7.25 välja minema et kõndida 10 min bussipeatusse, kust oli Pellenbergi 45 min sõit. Juba esimestest päevadest anti mulle ainult hollandi keelt rääkivad patsiendid ja suht tasuta tööjõu tunne oli vahepeal. Töötasime seal kl 17-ni ja siis pidime alati 17.07 bussile jooksma, sest järgmine tuli poole tunni pärast. Niiet headel õhtutel jõudsim ma koju kl 18, kui halvemini läks või bussid hilinesid ja poodi oli vaja minna siis jõudsin koju kl 19. Ja nii iga päev. See võttis ikka väga läbi. Pluss 3-st juhendajast oli 1 tore ja normaalne. Ja patsiendid olid rasked ja teraapia keeruline, pluss seda üritada neile hollandi keeles selgeks teha (sest ma ei räägi ju veel eriti) oli eriti raske. Kui see kuu läbi sai, olin meeletult õnnelik. Ja rahul et hakkama sain. Ja ilmselt sealt sain ka kõige kõrgema hinde, loodetavasti. Nad olid rahul minuga igaljuhul.
Peale praksi lõppu oli veel Roy siin nädalavahetusel ja esmaspäeval viis mind lennukile ja ma lendasin koju. Kus oli väga külm. Aga tähtsamad sõbrad said üle vaadatud. Muidugi internet ja msn blokkisid täiega, niiet me Royga ei saanud normaalselt suhelda. Olime õnnelikud kui ma tagasi belgiasse jõudsin.
Nüüd eilsest algas meil siin teine semester ja eile oli mul esimene hollandi keele tund. Millega oli igasugust segadust kui palju ja tundub et siin on meil kõikide teiste ainetega ka. Märtsist hakkab jälle praktika, niiet asjatamist on küllaga. Aga hea et meil keeletunnid hakkasid, kuigi praegu kaks esimest tundi on mul suht igav olnud. Sest ma saan enamusest asjadest aru mida õpetaja räägib, samas kui teistel on sellega probleeme. Mina enamast tõlgin seal teistele. Loodan et neljapäeval jõuame ees ja perekonnanimest juba kaugemale.
Eelmine nädalavahetus käisime Royga Prantsusmaal ja Luksemburgis. Isabelle, üks prantsuse tüdruk kellega soomes tuttavaks saime elab Luksemburgi piiri ääres Prantsusmaal ja mõtlesime et läheme talle külla. Ja siis näeme Luxemburgi ka. Ja nii oligi, reedel sõitsime läbi Luksemburgi Thionville'i poole, kus Isa elab. Laupäeval vaatasime thionville'is natukene ringi ja siis sõitsime Metz'i. Metz on juba suurem linn, kuskil 200 000 elanikuga. Täitsa ilus linn, palju kirikuid, ainult majad olid kõik beezid. See oli naljakas. Laupäeva õhtul sõitsime Ottange'i, Isa poiss-sõber Cassiano poole. Ottange on väike külake Luxemburgi lähedal, tõeline mägiküla. Õhtul käisime kohalikus pitsabaaris ja sinna sõita oli väga vahva, mõnusad kurvilised mägiteed.
Pühapäeval sõitsime aga siis Luxemburgi, et seal natukene ringi vaadata. Seal oli vahva, suht võimas on Luxemburgi kesklinn. Mina pole küll eriti midagi sellist varem näinud. Panen varsti pildid ka üles kuskile, praegu internet juksib. Ja õhtul sõitsime siis Royga tagasi kodu poole läbi Ardennes'ide (mäestik Belgias). Seal oli veel täitsa palju lund järel. Ja palju palju udu...
Esmaspäeval hommikul tulin ma rongiga Leuvenisse tagasi.
Ja nüüd ma siin olengi, jälle koolijüts!
Üritan nüüd jälle tihemini kirjutada :)

tsaupakaa