Ma tean, ma tean, olen kolepaha..

Viimased kuu, poolteist on olnud hullumeelsed. Peale eelmist sissekannet on ka palju toimunud. Märtsis oli mul suht palju koolitööd ja praktika ka veel täiskohaga. See oli suht raske. Ja siis peale 2 nädalat praktikat tulid juba mu vanemad siia külla. Saime nendega vahvasti aega veeta ja palju asju näha. Käisime Maastrichtis ringi, siin Leuvenis, siis veel Limburgis ka, ja mu vanemad käisid isekeski Amsterdamis ja Keukenhofis. Ja siis muidugi tuli ka minu sünnipäev, üks põhjus miks vanemad just aprillis siiapoole tulid (noh, ja muidugi sest meil siin lilled õitsesid juba). Minu sünnipäeval oli mega ilus ilm, soe väljas. Mässasime aias Roy juures natukene ja meie emmega tegime süüa. Mina tuiasin väljas lühikeste pükste ja lühikeste käistega. Ja siis õhtupoole sain esimest korda oma elus oma sünnipäeva väljas pidada. See oli vahva.
Peale minu sünnipäeva pidid mu vanemad koju tagasi lendama, aga kahjuks-või õnneks hakkasi just paar päeva enne see vulkaan Islandil purskama. Niiet nende lend lükati edasi. Mina aga tegin endale koolist ühe vaba päeva, et natukene veel oma vanematega koos olla. Siiski teisipäeva hommikul pidin ma Leuvenisse tagasi tulema, ja vanemad Gronsveldi jätma. Aga Roy hoolitses nende eest hästi. Nad nägid veel palju vahvaid asju. Ja siis lõpuks reedel, peaaegu nädal hiljem said nad ka koju lennata.
Peale mu vanemate koju minekut hakkas mul jälle praktika peale ja hakkas juba lõpupoole veerema, niiet oli jälle palju teha. Ja juba eksamid hakkasid ka kummitama. Niiet nüüd olen siin usinalt materjale välja printinud ja natukene juba lugenud ka. Sain oma eksamiplaani ka teada, 6 eksamit 3 nädala jooksul. Aga noh, ilmselt peaksin õnnelik olema, et vähemalt 1 päev on kõigi eksamite vahel. Ja muidugi igasuguseid kooliasju on palju olnud teha. Praegu alles hakkab kohale jõudma, et mu esimene aasta siin hakkab otsa saama. Natukene on kooli veel jäänud ja siis Juunis eksamid. 23.juuni on mu viimane eksam ja siis ongi läbi! Veider, kuhu see aeg kõik kadunud on??!!
Viimane nädal on ilm siin suht külm olnud, ja see aitab natukene koolitööde tegemisel. Tänaseks oli Katerina meil aga planeerinud võrkpalli mängu, meie muidugi mõtlesime, et ilmselt on ilm jälle kaka, ja siis jääb ära. Aga täna hommikul kui üles ärkasime oli taevas sinine ja päike väljas. Kuskil 15-16 kraadi ringis küll enamus ajast aga siiski. Ja meie Royga mõtlesime et lähme ikka. Ja Katerina ja tema üks Tšehhi sõber tuli ka. Olime siis 2-2e vastu. Minul polnud halli aimugi kui hästi Roy oskab võrkpalli mängida. Tuli välja et ta on ikka selles väga hea, tema serv oli ikka killer. Nii vahva, ja me tegime hea meeskonna. Võitsime Tšehhe igaljuhul!!:D Väga vahva oli, poole ajast olime liival pikali ja irnusime naerda. Sai palju nalja ja ka palju sporti tehtud. Nüüd on selline mõnus trennijärgne rammestus peal...käed on mul punased ( ja homme ilmselt sinised) aga see oli seda väärt. Väga tore pärastlõuna. Mängisime vähemalt 2 tundi. Natukene aega tagasi läks Roy kodupoole ja mina istun siin nüüd arvuti taga. Peaks hakkama jällle midagi arukat tegema, aga praegu on väga raske. Tore nädalavahetus on seljataga!
Järgmised paar nädalat olen ma nädalavahetusel Roy juures, järgmine nädal on Roy Oma (vanaema) sünnipäev, nädal peale seda on Roy nõbu pulm. Ja siis veel nädal peale seda läheme me Royga PinkPopile, Pinki ja Prodigyt ja palju teisi vaatama. Ja siis nädal peale seda on minu esimene eksam. Bahh...
Järgmise paari nädala sisse jäävad veel minu magistritöö sissejuhatuse presentatsioon ja Hollandi keele eksam. Niiet saab olema kiire. Andke andeks kui ma palju ei kirjuta, aga eks ma ikka üritan õppimise vahepeal ka natukene rohkem siia jõuda. Et ikka teate millega ma siin tegelen!
Emban teid kõiki!

Uupsi, venis jälle pikaks see vahe...

nonii, nüüd olen jälle lainel natukene. Vahepeal on aeg kohutava kiirusega mööda vuhisenud, igasuguste erinevate koolitükkide ja magistritöö kütkes. Täna sain ühe posu asju ära saadetud erinevatele professoritele, eks siis nüüd näis, kellele ma pean lisaks midagi tegema ja kellele mitte. Täna saatsin oma magistritöö sissejuhatuse esimese mustandi juhendajale. Reedel saame kolmekesi kokku (juhendaja pluss minu kaastudeng) ja arutame. Loodetavasti talle meie mustand meeldib. Võttis päris kaua aega et see valmis saada.
Vahepeal on aga kevad kohale jõudnud siin Belgias. Eelmine nädal oli neljapäeval sooja 18 kraadi. Õhtul kui ma Roy juurde rongiga läksin, siis mul polnud jakki isegi vaja, nii soe oli. Ja õhtul tegime aias natukene tööd värskes õhus.
Väiksed kevadekuulutajad Roy aiast:


Mis siis veel vahepeal huvitavat juhtunud on. Meil oli Royga plaan minna Genti märtsi alguses, aga Filip oli ära Hispaanias ja Evi (tüdruk kellega Roy soomes tutvus) jäi haigeks. Niiet me pidime oma plaani edasi lükkama. Ja siis mõtlesime et läheme Genti 10.aprillil, just enne kui emme-issi siia tulevad. Ja loodetavasti on Filip ka siis vaba, oleks vahva teda ka näha. Gentist on mul mõned päris toredad mälestused ja Roy pole Gentis käinud varem, niiet panime plaani.
Vahepeal käisime siin Leuvenis ühel õhtul jäähokit vaatamas kohalikus Jäähallis. Mõtlesime et läheme sinna jala, et pool tunnikest jalutamist. Ühel hetkel aga jõudsime kohta, kus autotee sai otsa ja ees ootas midagi metsatuka sarnast. Ja sealt läks läbi ainult üks kitsuke rattatee. Kuna siis oli veel enam-vähem valge väljas siis otsustasime et läheme seda teed pidi, sest jäähall oli ainult kuskil 500 m kaugusel. Ja siis olimegi kohal. Jäähallis oli muidugi väga külm ja see ei olnud just eriti uus jäähall. Aga vaatamata sellele nägime ühte vahvat hokimatši, mille Leuven muidugi kaotas (Roy naerab et alati kui me siin Leuvenis mingit võistlust vaatam läheme, saab kodumeeskond pähe). Paar pildikest hokimatšilt:
Leuven Chiefs
Turnhout Sharks

Ja meie.
Eelmine nädalavahetus oli siin ilus ilm niiet tegime palju tööd aias ja laupäeval käisime Maastrichtis soppamas. Või noh, tegelt oli meil ju mõnda asja vaja ka. Ja kokkuvõttes ostsin ma endale printeri-koopiamasina-skänneri 50 eurtsi eest. Nüüd on hea rahulik, saan kõik ise kodus teha, ei pea alati kuskile jooksma.
Laupäeval õhtul olime kutsutud Dennise ja Priscilla juurde nende uut maja vaatama. Priscilla on meil juba 8 kuud rase ja armsalt ümar. Ja neil on väga ilus uus maja, päris palju ruumi ja kõik uus ja ilus. Seal võibolla elaks isegi, ainult need kitsad keerdtrepid siin Belgias ja Hollandis mulle ei meeldi. Aga noh, eks see ole sellest ruumipuudusest, kõik peab alati kõrgusesse minema. Igaljuhul põline eestlane nagu ma olen, siis meisterdasin ma neile ühe soolaleivakingi, leivast siilikese, seest täitsin soolaga. Eks nad alguses naersid, sest ega nemad ju meie traditsioone ei tea, aga peale seda kui ma neile seletasin ära leiva ja soola tähenduse sai neile asi selgeks. Ja tundus, et neile see meeldis ka. Terve Roy pere käis koguaeg vaatamas kui ma siilikest valmistasin, neile oli see nii huvitav et mida ma küll meisterdan ja mida see tähendab. Vahva!
Siin on siis lõpptulemus:


Nüüd tuli väss peale ja peavalu ka hakkab juba häirima. Eks varsti jälle vast kirjutan miskit..

tsaupakaa

Hallo!Ik ben Jaana...

Nii, mis siis eelmise blogi sissekande järel on juhtunud...
Ahjaaa, kool hakkas jälle peale. Millega kaasnes muidugi kohe jubesuur segadus. Meie tunniplaan on jälle üks suur kaos. Vähemalt hetkel on see enam vähem paika pidanud isegi. Aga mis minu argipäeva ellu vähekenegi elevust toob on Hollandi keele tund. Muidugi esimene kord kui me tundi läksime, siis keegi ei teadnud kes me oleme ja mida me tahame, sest meie teaduskond polnud muidugi ei meid registreerimisest teavitanud ega ka keelteteaduskonda teavitanud et me tulemas oleme. Ja siis peale pool tundi igasugu sekretäride ja direktoritega vaidlemist, lasti meid klassiga ühineda. Jippii!! Ja siis me nüüd õpime Mike'i, Miladi, Bob'i ja Katerinaga Hollandi keelt koos. Juba esimestes tundides tuli välja et me kõik õpime füsioteraapiat ja sellest tuli suur elevus. Kõik grupikaaslased teavad meid kui füsioterapeute. Ja õpetajad ei lakka mainimast et neil pole kunagi üheski grupis koos nii palju füsioterapeute olnud...ja ka Kreeklasi (aga see pole nii huvitav).
Meie grupp on kuskil 20-30 inimese ringis, aga kõik ei käi koguaeg kohal. Või siis on loobunud sellest ainest või grupist peale esimesi kordi. Mulle meie grupis meeldib. Üks meie õpetajatest, kui kuulis et me kõik üksteist tunneme ja sama asja õpime, ajas meid kohe lahku. St. paigutas minu kahe hiina tüdruku vahele. Teisel nädalal istusin ma vabatahtlikult teise klassi otsa, kuna tahtsin natukene varem ära minna, et varasemale rongile jõuda. Nüüd me istume juba ka teiste inimestega koos. Meie grupis on rahvast igaltpoolt Jaapanist ja Mongooliast kuni Ameerika Ühendriikideni. See on vahva! Nimed hakkavad juba meelde jääma, ja rahvas suhtleb omavahel. Meie suhtleme vist rohkem Itaalia poisi Vincenzoga, Kreeka poisi Yiannis'ega ja täna istusin nt Itaalia tüdruku Monicaga. Eks teistega suhtleme ka ikka, aga veidi vähem. Tundides on muidu enamasti suht lõbus, aga minul on vahepeal ka igav. Olen üks nendest kes enamusest aru saab mida õpetajad räägivad ja kuna alustasime täiesti algusest, siis minu jaoks on natukene kordamist. Aga samas ma saan tugeva aluse alla lõpuks. Ja võibolla julgen rääkimagi hakata! Hehee, eks ma ikka juba räägin ka tegelt...Ja kohalikud väidavad et mul pole isegi aktsenti, lahe:)
Mis siis veel, ahjaa. Üle-eelmine nädalavahetus olin Roy juures ja täpselt sellel ajal tähistavad Hollandlased (või siis Lõuna provintsid pigem) karnevali. Kogu tausta ma teada ei saanudki, et miks ja nii... Aga igaljuhul karnevali ajal panevad Hollandlased ennast hullumeelselt riidesse, maalivad näod värviliseks ja joovad palju. Pühapäeval käisime Royga Maastrichtis karnevali paraadi vaatamas, see oli vahva. Aga väljas oli veidi külm. Siit mõned lahedamad grupid/kostüümid:
Grupp nimega Segura, nad nägid välja suht jubedad aga mängisid hästi drummi:
Kaardid olid ka lahedad:
Ja siis üks teine kohalik orkester:
Ja viimaks üks pingviinipaar:
Paraad kestis oma 2 tundi aga peale esimest tundi olid minu varbad juba jääpurikad ja Roy omad ka. Niiet me väga kaua seal ei passinud. Samas oli vahva midagi sellist, väga hollandlaslikku näha. Roy väitel mõned hollandlased hakkavad karnevaliks valmistuma juba Novembris...Hullukesed:)
Reedel käisime Royga siis lõpuks Avatari vaatamas, 3D. Ma olen vist veel siiamaani udu sees sellest ajast peale. Tahaks uuesti seda näha, et kõiki neid vahvaid detaile uuesti märgata. Ühesõnaga vist sai selgeks et mulle väga meeldis. Viimase aasta (kohe kindlasti, kui mitte paari) parim kinoelamus. Uskumatult ilus film. Mina poetasin krokodillipisaraid muidugi lõpus, nii ilus oli! Royle ka meeldis väga.
Eelmine näd vahetus käisid Cèline ja Nathan siin meil külas. Istusime minu väikeses stuudios ja sõime kooki, kõndisime kesklinnas, mängisime bowlingut ja sõime õhtul pitsat. Oli vahva päev!!
See nädal on mul suht kiire ja palju asju teha. Saan oma juhendaja ja magistritöö tudengiga kokku, pluss igast kooliasju on veel vaja teha. Neljapäeva õhtul lähen jälle Gronsveldi Roy juurde pikaks nädalavahetuseks.

Nagu Mikule meeldib viimasel ajal kirjutada (muidugi tema enda perekonnanimega)...
...Meiesaar out

noniinoniinoniinoniiinoniii...

Olen jälle lainel. Ja palun väga vabandust et midagi kirjutanud pole juba kaua aega. Lihtsalt viimased kuud on olnud suht kreisid. Võibolla siis alustan kiire kokkuvõttega viimastest kuudest:
Detsember
Roy sai diplomi kätte, ja käisime Antwerpenis Rocki mängul. Leuvenist Antwerpenisse sõitsime 2 tundi (60 km) aga lõpuks olime õnnelikult kohal. Mängu küll kaotasime aga vahva oli ikka meeskonda näha.
Minu esimese semestri viimane praktika algas natukene enne jõule, 24.veebruaril olin tööl kl 16-ni. See oli ikka jama, peale praktikat siis reisisin veel Roy juurde ja siis sõime alles jõuluõhtusöögi.
Jaanuar
Minu kuu Pellenbergis oli väga raske. Iga hommik pidin oma korterikesest 7.25 välja minema et kõndida 10 min bussipeatusse, kust oli Pellenbergi 45 min sõit. Juba esimestest päevadest anti mulle ainult hollandi keelt rääkivad patsiendid ja suht tasuta tööjõu tunne oli vahepeal. Töötasime seal kl 17-ni ja siis pidime alati 17.07 bussile jooksma, sest järgmine tuli poole tunni pärast. Niiet headel õhtutel jõudsim ma koju kl 18, kui halvemini läks või bussid hilinesid ja poodi oli vaja minna siis jõudsin koju kl 19. Ja nii iga päev. See võttis ikka väga läbi. Pluss 3-st juhendajast oli 1 tore ja normaalne. Ja patsiendid olid rasked ja teraapia keeruline, pluss seda üritada neile hollandi keeles selgeks teha (sest ma ei räägi ju veel eriti) oli eriti raske. Kui see kuu läbi sai, olin meeletult õnnelik. Ja rahul et hakkama sain. Ja ilmselt sealt sain ka kõige kõrgema hinde, loodetavasti. Nad olid rahul minuga igaljuhul.
Peale praksi lõppu oli veel Roy siin nädalavahetusel ja esmaspäeval viis mind lennukile ja ma lendasin koju. Kus oli väga külm. Aga tähtsamad sõbrad said üle vaadatud. Muidugi internet ja msn blokkisid täiega, niiet me Royga ei saanud normaalselt suhelda. Olime õnnelikud kui ma tagasi belgiasse jõudsin.
Nüüd eilsest algas meil siin teine semester ja eile oli mul esimene hollandi keele tund. Millega oli igasugust segadust kui palju ja tundub et siin on meil kõikide teiste ainetega ka. Märtsist hakkab jälle praktika, niiet asjatamist on küllaga. Aga hea et meil keeletunnid hakkasid, kuigi praegu kaks esimest tundi on mul suht igav olnud. Sest ma saan enamusest asjadest aru mida õpetaja räägib, samas kui teistel on sellega probleeme. Mina enamast tõlgin seal teistele. Loodan et neljapäeval jõuame ees ja perekonnanimest juba kaugemale.
Eelmine nädalavahetus käisime Royga Prantsusmaal ja Luksemburgis. Isabelle, üks prantsuse tüdruk kellega soomes tuttavaks saime elab Luksemburgi piiri ääres Prantsusmaal ja mõtlesime et läheme talle külla. Ja siis näeme Luxemburgi ka. Ja nii oligi, reedel sõitsime läbi Luksemburgi Thionville'i poole, kus Isa elab. Laupäeval vaatasime thionville'is natukene ringi ja siis sõitsime Metz'i. Metz on juba suurem linn, kuskil 200 000 elanikuga. Täitsa ilus linn, palju kirikuid, ainult majad olid kõik beezid. See oli naljakas. Laupäeva õhtul sõitsime Ottange'i, Isa poiss-sõber Cassiano poole. Ottange on väike külake Luxemburgi lähedal, tõeline mägiküla. Õhtul käisime kohalikus pitsabaaris ja sinna sõita oli väga vahva, mõnusad kurvilised mägiteed.
Pühapäeval sõitsime aga siis Luxemburgi, et seal natukene ringi vaadata. Seal oli vahva, suht võimas on Luxemburgi kesklinn. Mina pole küll eriti midagi sellist varem näinud. Panen varsti pildid ka üles kuskile, praegu internet juksib. Ja õhtul sõitsime siis Royga tagasi kodu poole läbi Ardennes'ide (mäestik Belgias). Seal oli veel täitsa palju lund järel. Ja palju palju udu...
Esmaspäeval hommikul tulin ma rongiga Leuvenisse tagasi.
Ja nüüd ma siin olengi, jälle koolijüts!
Üritan nüüd jälle tihemini kirjutada :)

tsaupakaa

The only easy day was yesterday,,

Üle paari nädala olen jälle kirjutamise lainel. Ja koolitükke on ka veidi vähem niiet leian pooltunnikese midagi kirja ka panna. Eelmise kirjutise ajal olin ma veel oma esimeses praktikakohas. Nüüd olen juba teist nädalat ambulatoorse kardioloogilise rehabilitatsiooni osakonnas. Stressitase võrreldes esimese praktikaga on langenud omajagu, mis on ju hea. Lihasvalu samas aga on tõusnud. Pean iga päev mõõtma pulssi ja vererõhku lugematutes kordades ja andma patsientidele aeroobset treeningprogrammi, mis on suht raske. Võtab ikka higi lahti. Aga samas inimesed on hästi toredad, juhendajad asjalikud. Minuga on koos ka seekord 2 belgia tudengit: Nikki ja Koen. Nad on vahvad ja viskavad nalja. Ja algusest peale on nad mind palju aidanud.
Pursin hoolega keelt patsientidega ja mõned neist elavad mulle väga kaasa. Kiidavad kui ma harjutusi teen flaami keeles, täna jälle kiideti mind 2 korda. See annab väga palju enesekindlust juurde. Siis julgen jälle proovida.:) Muidu üleüldiselt mulle see praktika meeldib, saan keelt õppida ja ennast jälle vormi ajada. No pain, no gain as they say...;)
Eile rääkisin üle pika pika aja Anni kallikesega. See oli niii tore, tema sõbralikku häält kuulda. Minu eesti keel on no nii vigaseks läinud, mõtlen ju inglise keeles koguaeg, ja siis tulevad hollandikeelsed sõnad meelde jne. Ja siis on kõik sassis. Aga ma räägin eesti keelt ju ainult paar-kolm korda nädalas, siis kui vanematega skaibin või mõne sõbrantsiga jutlen. Ime pole ka, et enam rääkida ei oska hästi. Ja pealegi, keegi ei kirjuta ju mulle...Saaks siis eesti keelt vähemalt lugedagi:S. Okei, ma elan nüüd Belgias aastakese, aga ma pole maamunalt mitte ära kadunud. Telefonid töötavad ja üllatus-üllatus ka Belgias on internet. Isegi paar lausekest juba aitaks, see ei võta ju nii palju aega...
Homme lähen ma peale praktikat Roy juurde jälle, esmaspäeva küsisin vabaks praktikalt, et saaksin Roy diplomi tseremooniale minna. Niiet esmaspäeval sõidame Eindhovenisse pealelõunal. Õhtul sõidame siia tagasi, ja teisipäeval sõidame õhtul Antwerpenisse. Nimelt teisipäeva õhtul mängib Tartu Rock Antwerpeni Giantsitega. Ja meie Royga oleme kohal oma Rocki särkidega. Ma väga väga ootan seda juba. Saab meie poisse näha jälle, veidi võibolla nendega juttugi puhuda. Ma pole see aasta meie võistkonda näinudki terves koosseisus, teisipäeval avaneb mul see võimalus. Niiii vahva!!
Eile käisin ma Pellenbergi kliinikus oma magistritöö esimest mõõtmist tegemas. Nägin kõnnianalüüsi ja esimesed andmed said kirja. See on küllalt aeganõudev tegevus, ja ka küllalt väsitav. Pealegi Pellenbergi sõidab buss kuskil 30-40 minutit Leuveni kesklinnast, mis on juba omaette ettevõtmine. Minu viimane praktika sel semestril täiskohaga on Pellenbergis, siis pean iga hommik väga vara ärkama, et bussile minna.
Praegu nagu rohkem polegi rääkida, mu elu siin pole just eriti sündmusterohke. Eks ma jään siis jälle teie kirju ootama...

Kuumad embused!!

Keegi pole öelnud et elu peab kerge olema...

No nii, olen jälle siia lehele jõudnud. Ja jah, ma tean väga hästi, et ma pole juba kaua kirjutanud oma tegemistest. Nagu arvata oli, see liigne vaba aeg mis meil esimestel nädalatel oli, kadus kui praktika haiglas algas. Nüüd on jälle pigem orav rattas tunne. Kohati on väga väss...
Et nüüd siis juba peaaegu 2 nädalat olen olnud praktikal UZ Gasthuisbergis, mis on üks hiiglama suur majalahmakas Leuveni piiril. Olen perinataalse füsioteraapia ja günekoloogia osakonnas. Algusest peale on seal kõik mulle väga uus, kuna sellises osakonnas ei oska keegi Eestis füsioterapeutidest unistadagi. Pealegi rasedusest teadsin ma enne sinna minekut väga väga vähe. Praegu pean aga olema juba lausa spetsialist. Peamiselt piinan siis just sünnitanud naisi (kas loomulik sünnitus või keisrilõige) ja ka naisi günekoloogia osakonnas. Ja õhtupoolikuti on pre-ja postnataalsed tunnid ambulatoorselt. Iseenesest on tore, et ka sellises osakonnas füsiod on, sest tegelikult on see ju kasulik. Ja pealegi iga päev näen vähemalt paari 2-5 päevast beebit. Vahepeal lastakse isegi neid näppida ka, aga üldiselt vähe. Aga kui pikka päeva seal rahmeldada võtab ikka päris läbi.
Õhtuti on mul siis veel loengud ka, kus ma viimased nädalad olen suht maganud. Praktika võtab viimasegi energia ära. Aga eks ma üritan ikka kõike teha. Lisaks praktikale ja loengutele peaksin juba tegelt ka lõputööga tegelema ja artikleid otsima ja asjalik olema. Täna oli meil vaba päev (püha Belgias) ja mida tegin mina, õppisin terve päev. Vägev!Aga vähemalt on homseks kõik valmis!
Nädalavahetused on see aeg mida väga väga ootan. Oktoobri lõpus käisme Royga siis Oostendes Belgia rannikul. See oli väga tore nädalavahetus. Pikad jalutuskäigud rannal, õhtune mullivann. Väga lõõgastav. Oostendes külastasime Fort Napoleoni, väga vahva kindlus rannal. Pühapäeval meie nädalaahetusest sõitsime mööda rannikuäärt Blankenberge'sse, kus oli imeilus rand. Ilm oli mega ilus, päike säras ja taevas oli niii sinine. Kõndisime seal kaua ja käisime muulil. Ja peale seda sõitsime Leuvenisse tagasi, et õhtust veel koos süüa.
Järgmise nädalavahetuse olin Roy juures, laupäeval käisime Saksamaal neile uut kööki muretsemas ja pühapäeval võtsime rattad ja väntasime Maastrichti kesklinna. Seal ja ka siin Leuvenis on igal pool poodides juba jõhkralt jõulu asju ja kesklinn on juba jõulukaunistusi täis. Veidi veider. Eestis on juba lumi maas, siin on ikka enamasti üle 10 kraadi sooja. Aga ma loodan ikka valgeid jõule näha ka siin!
Viimane nädalavahetus oli Roy siin ja laupäeval tulid Dennis ja Priscilla (paarike kelle pulmas me Royga augustis käisime) ja Remco (Roy ja Dennise sõber) Leuvenisse. Näitasid meile pulmapilte ja mesinädalate pilte. Ja siis kõndisime linna peal ja sõime õhtust ühes Itaalia restoranis. Enne veel kui linna peale läksime, teatasid Dennis ja Priscilla, et aprillis on neid juba kolm. Meie Royga alguses mõtlesime, et see on nali, aga võta näpust, Priscilla ongi juba 4 kuud rase. Aprillis-mais lubasid nad tagasi tulla juba kolmekesi:).
Kes veel ei tea siis selle aastanumbri sees ma Eestisse ei jõua, kuna olen praktikal ka veel 24.detsembril. Jõulud veedan Roy perega, ja aastavahetuse ilmselt ka. Eestisse loodan tulla jaanuari lõpus nädalaks-pooleteiseks. Kas tulen üksi või kaksi veel selgub. Niiet kes mind näha tahab enne seda, palun väga, tulge Belgiasse.
Selleks korraks aitab!

Groetjes!

Pole ühtegi head mõtet pealkirjaks...:D

Vahelduseks siis kirjutaks siia ka nats midagi. Ei saa öelda, et just väga kiire oleks olnud, aga see tohutu kogus vaba aega (mis paari nädala pärast ära kaob) paneb aja justkui seisma ja muudab laisaks...
Viimati siis pajatasin pikalt meie rannavolle matšist, üks pildike sai ka siia riputatud, et näidata kõiki asjaosalisi.
Mainisin ka Roy kaitsmist, kõigepealt siis sellest pikemalt. Teisipäeva õhtul, peale 4 tundi loenguid, asusin ma jälle rongile, kuigi olin vaid eelmine hommikupoolik Leuvenisse naasnud. Õhtul harjutas Roy veel oma presentatsiooni ja mina olin kõrge komisjon. Ta rääkis väga hästi, aga natukene pikalt. Mõtlesime koos kuidas seda lühemaks teha. Ja juba varsti oligi aeg panna asjad hommikuks valmis ja tudile minna. Hommikul ärkasime vara ja panime ilusti riidesse, Roy nägi oma uues pintsakus väga hea välja. Magistrikraadile kohane.:) Minu masterofscience nagu ma teda kutsun nüüd:). Sõitsime siis Eindhovenisse, ootasime et ruumi pääseda. Muretsesime kohvi, tee ja vee, et kosutust saaks vähe. Roy pani oma asjad valmis, mina kohendasin tema kraed ja soovisin edu. Kuulamas oli kogu lähim perekond ja mõned sõbrad. Varsti olidki juhendajad ka seal ja presentatsioon sai alata. Roy rääkis hästi, oli rahulik ja relaxed, väga mõnus. Mina vaatasin koguaeg kella, et ta saaks ikka kogu oma jutu ära rääkida. Kui ettekanne oli läbi, olid mõned küsimused publikust ja siis saadeti meid välja. Kuskil 45-50 minuti pärast tuli ka Roy välja ja varsti juba kutsuti meid kõiki sisse tagasi. Siis anti kommentaarid töö ja ettekande kohta ja hinne. Ja siis õnnitlused. Mina sain olla esimene et oma Kallile õnne soovida!!Ja tema juhendajad soovisid tervele perekonnale õnne, ja üllatus-üllatus ka mulle. See oli eriline hetk. Ja veel erilisem oli see hetk kui Marij tuli minu juurde, kallistas mind kõvasti ja ütles mulle suur aitäh et ma Royd nii palju aitasin. Pisar tuli lausa silma, kuigi ega ma ju niii palju ka ei teinud...:)
Õhtupoole oli siis perekondlik õhtusöök plaanis. See oli väga lõbus. Dion rääkis mulle palju jutte kuidas nad Royga väiksena lollusi tegid..:D
Järgmine päev seadsin mina siis sammud tagasi Leuvenisse, et õhtuks kooli jõuda. Ja reedene päev oli mul väga pingeline. Minu magistritöö esimene eelistus ei läinud läbi ja panin uue eelistuse. Ja reede päevapoole sain meili, et pean vastutavale doktoritudengile helistama. Pluss pesime veel hommikul Arjuga pesu siin. Nojah, mõeldud tehtud, helistasin siis antud numbril. Keegi võttis vastu, aga levi oli suht null. Lõpuks suutsime kuidagi kokku leppida, et ta helistab mulle tagasi. Ja siis tuli mul meelde, et mul oli linnavalitsuses kokkulepitud aeg, et oma linnaluba saada. Kokkuvõttes möödus minu intervjuu linnavalitsuse fuajees mobiiltelefoniga rääkides. Aga lõpp-tulemus on hea, antud teema on minu!!Reedel õhtupoolikul tuli juba Roy siia ja saime koos õhtust süüa.
Näd vahetusel puhkasime ja lõõgastusime täielikult. Laupa soppasime linnapeal, pühapa käisime linnapargis jalutamas ja Oude Marktil Rectoris jäätist söömas. Mmmm:P
See nädal on ka möödunud jube aeglaselt, teisipäevad on alati jooksmispäevad. Ja loengud on õhtul kuni 8-ni. See on nõme. Kolmapa ja reede enamasti täiesti vabad...
26.Okt alustan ma praktikat Ülikooli haiglas Gasthuisbergis, kunagi ammu vist mainisin seda kohta, hiiglasuur majalahmakas. Igaljuhul seal mööduvad minu hommikud (8.30-12) umbes kuukene. Eks näis kuidas asjad lähevad seal.
Homme on mul hommikul vara vaktsineerimine siin Heverlees. Ja peale seda matkan jälle oma kodinatega rongijaama ja rongiga Vise'sse, kus Roy mind juba ootab. Näd vahetusel läheme võibolla Thorn'i, white town (valge linn) nagu nemad seda kutsuvad. Peaks olema armas valge turistilinnake, kus on head pannkoogid:). Eks näis...Oleks ju vahva, siis näeks veel rohkem Hollandit kui ma juba näinud olen.
Järgmine näd vahetus on meil aga üks salaplaan. Sõita mereäärde, Antwerpenisse ja Oostendesse. Võtta üks armas hotellituba, ja veeta näd vahetus rannas. Tähistada Roy lõpetamist! Pikad jalutuskäigud liival ja romantilised õhtusöögid..Sounds good, huh?:D Ootan juba kannatamatult!
Aitab vast kah selleks korraks...
Kirjutage-joonistage mulle!;)