Sportlik laupäev...

Ja seda täna ka oli, mõnes mõttes.Hommikul ärkasin ma isegi mitte kõige esimesena, Siret oli juba kl 9 ajal üleval, kui ma nende tuppa läksin siis nad olid mõlemad üleval.Vaatasime naiste sõidu finishit ja siis hakkasime pannkooke tegema.Esimene läks ikka täiega aiataha.Ühesõnaga kukkus maha...Aga see-eest tulid järgmised aga väga head.Ilmselt oli asi taignas ja minu imelises oskuses ülepannkooke flippida..:P
Hommikusöök või siis pigem lõuna söödud, passisime niisama...üllatus, üllatus.Siis kuskil kl 14 ajal tuli mõte et läheks ikka trenni ära.Läksime järjekordselt korvpalli mängima, ehk siis õppima.Tegime jälle mingi miljon asja ja mängu ja värkki.Võttis higiseks küll.Ja tunne on jälle natukene osavam.Saame kiita ja ka laita, aga Mikk parandab kiirelt meie vead.Varsti oleme profid!
Peale seda läksima ujuma, tegime vesijooksu kergelt ja mässasime mullidega. Mikk tõestas väga elavalt,et ta on maailma kiireim koerastiili ujuja, meie olime kuskil veerandi basseini peal kui tema juba lõpus.Talent missugune...:D.Pärast käisime pesus ja oli mõnus vässu peal.
Tulime koju tagasi ja üllatus, üllatus...hakkasime süüa tegema..:).No igaljuhul varsti olid ka kõhud täis ja tuju hea.Vaatasime telkut ja passisime niisama.Vaatasime netist pilte ja Marin magas.Siis läksid meie meestel kõhud tühjaks ja läksime võikusid tegema.Peale seda tegime suure hunniku kõhulihaste harjutusi ja mina tegin ühe pika pika venituse.Nüüd on veidi rohkem inimese tunne.
Täna mõtlesin, et mis mind Eestis ees ootab kui sinna lähen.Üldiselt ei hoia mind seal miski ja miski nagu ei tõmba tagasi ka.Tahaks kuskile kus on hea ja kellegagi kellega koos on veel parem.Ühesõnaga kui ma vaid teaks mida ma tegelikult tahan....Suve ma siiski ootan, tahan Hildele Eestit näidata ja teha vingeid plaane selleks.Ja muidugi Bosnia reis.Saaks selle juba ka ära korraldatud ja kuupäevad paika.Seda ootan kõige rohkem, ilmselt on see küllaltki ilmne miks.Annaks kõik, et see oleks väga mõnus...Läheks kohe kui saaks...Ausalt...
Samas vahepeal tuleb see nõme lõputöö ära teha, mida ma üldse ei oota.Saaks siis rajalegi ja alustatud.Sellega hakkab veel igast jama olema.Mingipäev tuleb hakata asjaga tegelema.Siis kui praksiga saame juba rajale siis on kergem ennast motiveerida, ma loodan vähemalt.Mikku pean ka piitsutama ju...huhhh...
Homme läheme vist mingile välisüliõpilaste päevale hiina uusaasta vastuvõtmiseks.Mingi talispordi teema peaks olema jne, Mikk pole just eriti vaimustuses aga ma tahaks küll minna.Saaks miljon uut tuttavat jälle ja miskit asjalikku teha.Siin passides me just väga palju ei tee.Välja pole me ka kuskile veel läinud, ilmselt on puudu õige seltskond selleks!Kahju et Mario ja Lucia ära läksid...:(.
Mõned uued hüüdnimed siis:
Marin aka Mees
Mikk aka Loom (kuna ta on maailma kiireim koerastiili ujuja, ma otsustasin,et järgmine aasta saadan ta Talendijahti!)
Siret aka Särts
Mul pole uut ja väga tabavat hüüdnime...võibolla veel tekib...
Kergelt kodu tunne hakkab tulema juba, nagu Mikk täna ütles.Täna koristasime ka, mina pühkisin tolmu ja Mikk tegi tolmuimejaga ja kloppis vaiba rõdul.Nüüd on puhas ja ilus.Meie pesa..
Nonii...õhtused toimingud alga!
Emban teid kes seda loevad!