Inimmõistuse keerdkäigud...

Uskumatu. Juba 8 ööd ma pole korralikult magada saanud. Pluss need unenäod mida ma näen panevad mind iga kord hommikul õudusest võdisema. Olen isegi paar korda näinud lausa õudukaid. Ja seda ei juhtu minuga just tihti. Nagu eelmiseski sissekandes kirjutasin, siis on mul viimasel ajal veits raske. Ma olen kohutavalt emotsionaalne ja enamasti käitun nagu tõeline eit!Aga noh, ütleme nii, et see pole ilmselt mitte kõige koledam sõna millega mind hetkel mõttes või siis ka kõvasti kutsutakse. Ma vaikselt hakkan sellega leppima...Vaikselt.
Kuna viimasel ajal midagi übertoredat juhtunud pole peale minu Maarjamaale naasemist, siis olen keskendunud kultuuri enda sisse imemisele. Vahelduseks minu elu draamadele otsustan teile jagada midagi muud. Ahjaa...ütlen vaid ühe vahelausena, et olen muutunud lootusetult enesekeskseks ja ei pane pool aega tähele mida inimesed, mulle selgeks teha üritavad. Ma vihkan ennast sellisena...Ei taha, ei taha...läheks see ometigi juba üle!Palun kannatage ära kallikesed!
Kultuuri juurde siis tagasi. Olen käinud 2 korda kinos ja vaadanud lugematutel kordadel Grey Anatoomiat. See viimane kuigi kultuurne just ei ole aga noh, saab ennast välja elada. Mõelda kordki kellegi teise probleemidele ja mitte enda omadele. Kinos käisime vaaamas filme Wanted ja Hancock!
Wanted oli märul, ühes peaosas minu kauaaegne lemmik James McAvoy ja teises peaosas värske kaksikute ema Angelina Jolie. Film oli muidu tehniliselt ju hästi tehtud, oli vaeva nähtud. McAvoy meeldis mulle maunona filmis rohkem, kui ta muutus ühtäkki bädässist palgamõrtsukaks, läks kuidagi asi minu jaoks kaduma. Angelina roll oli suht ühekülgne, ka uskumatult õbluke ja peaaegu olematu bädässist palgamõrtsukas. Mitte just eriti nauditav roll. Common mõnusalt seksika bädässi relvaeksperdina oli nauditav. Ka Morgan Freemani roll jäi mulle veidi segaseks...Üldiselt tehniliselt hästi tehtud, stoori veidi mitte nii usutav, kuid siiski huvitav.
Hancock. Teine film mida vaatamas käisime. Meeldis kohati rohkem kui Wanted. Will Smith peaosas...allakäinud ja pidevalt purjus superkangelasena. See mõjus imelikult, kuna alles hiljuti vaatasime poistega uuesti Hitchi filmi, kus ta oli selline ülimegaväga metro, hästi hoolitsetud moosipoiss ja naistemurdja. Aga mõjus. Ja kuidas veel. Vot see oli alles kontrast. Alguses mõjus veidralt, lõpuks harjusin ära. Ma usun, et Will'i head rollid on veel ees. Krt, " The pursuit of happiness" on mul ikka veel vaatamata, häbi häbi. Eks siis oskaks ka midagi rohkem öelda... Näitleja, kes mind selles filmis aga veelgi rohkem üllatas oli Jason Bateman. Kuigi antud roll ei erinenud tema eelmistest rollidest just väga palju, mõjus ta kuidagi uskumatult sümpaatsena. Ja muidugi maailmaparandajast üksikisa, nagu ta filmis kehastas, pluss tema välimus - kellele siis selline mees ei meeldiks. Filmi mõttes nagu muidugi, päriselus on minul silmi vaid ühe noormehe jaoks... Charlize Theron, rolli kohta midagi nagu ei oska välja tuua. Tema juukseid tahaks küll, kuid veidi tumedamas toonis. Ei kuulu just minu lemmikute hulka...Sry...
Üldises mõttes oli film hea meelelahutus, lõpus sai pisaraid poetada, lõpp meenutas väga Liblikaefekti lõppu...Armastus nõuab ohverdusi...Üldiselt meeldiv meelelahutus.
Kontsertelamuste kohta siis. Ootan juba kannatamatult reedest Dagö ja Chalice'i kontserti Pühajärvel. Ilmselt sellest saate ka lugeda siit lähimal ajal. Hiljuti käisin Inxuga koos Tajo Kadajase ja Margus Vaheri kontserdil Minu Eestimaa Alenderi laulud. Kuigi ma ise eriline Ruja ega Alenderi fänn pole olnud, otsustasin oma Tupsule seltsi minna. Kontserdi kohta ütleks ma nii palju, et Alenderi laulud Tajo Kadaja esituses, oleks ma kuulamata jätnud. Halloooo, kes laulab Alenderit fonolt????!!!Ja veel väga halva kvaliteediga süldifonolt!!!!Huhh...See oli kole. Nagu ilmselt arvata oli, kui Margus lavale tuli, lõid kõik särama. See positiivsus mis temast kiirgab...tema mahe hääl ja mõnus lavaiseloom ja käitumine. Kõik mõjusid väga väga koduselt ja lõõgastavalt. Pluss veel mõned laulud, millega seoses olid kindlad mälestused ja kontsert oli minu jaoks ikkagi arvestatav. Põhimõtteliselt Margus päästis päeva..
Jään ootama Dagö kontserti!
Täna lugesin ühe tuttava blogi ja kui nägin seal pilti ühest kurva näoga väga kallist noormehest, hakkasid pisarad kuidagi jubedalt voolama...Nagu täielik eit!Hullumeelsus.Aga igatsus on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii suur!!!
Palun 11.augustit!!!!
Siiski jagan hellust, kallistan teid!!
Jaana aka nagusitahädapesunööripeal