Liivas jooksmine on ikka suht raske...

Viimati vist rääkisin, et Roy vanavanemad tulevad Leuvenisse, ja tulid ka. Reede hommikul ärkasin puurimisega, ja juba varsti ajasin ennast üles ja kukkusin küürima. Tahtsin ikka hea mulje jätta neile. Enne 11-st olid nad juba kohal ja tulid kogu kraamiga üles. Vahva oli neid jälle näha, Opa oli maru ilusasti riides, pintsak lausa seljas ja puha. Ja nad kinkisid mulle 5 klaasist küünlajalga (koos väikeste küünaldega), mis on imearmsad ja seisavad uhkelt minu laua peal. Praegu pole mul tikke, niiet pole neid saanud põletada. Kuigi kripeldab juba terve nädal...
Päev mis Leuvenis veetsime oli pikk aga vahva, kõndisime botaanikaaias ja kesklinnas ja Unesco kaitse all olevas Begijnhof'is, mis on omamoodi eriline koht. Õhtupoole käisime ka minu koolicampuse juures ja siis tulime siia tagasi, mina korjasin oma asjad kokku ja hakkasime sõitma Hollandisse. Nädalavahetus oli mõnus, puhkasin ja magasin palju. Käisime õues, sest ilm oli mõnus, püüdsime tallidest rotte pähklivõiga ja vaatasime telkut. Laupa-pühapa oli vormel kaa, niiet selle peale läks omajagu aega. Pühapäeval õhtul kui juba minekuks hakkas minema, mõtlesin et jään sinna, sest esmaspäeval mul kool algas alles kl 18. Mõeldud-tehtud! Sain rahulikult veel puhata ja tsillida. Esmaspäeval hommikul panima Roy juures välised aknad ette, sest väljas hakkab juba õhtuti külmaks minema, ja kl14 viis Roy mind rongile. Varsti juba lonkisingi oma kompsudega bussijaama bussi peale.
Õhtul oli kool, mis oli igav. Teisipäeval oli veidi rohkem kooli, esimene statistika loeng ja veel üks loeng. Esimene oli igav ja teine liiga raske. Tähelepanu oli koguaeg mujal. Ja see on kõik koolist. Sest rohkem meil aineid pole olnud see nädal. Seepärast lähen juba täna õhtul Gronsveldi. Roy vanemad lähevad näd vah-ks ära, ja maja on meie päralt.:)
Selle nädala highlight oli vist eile kui käisime kursarahvaga rannavollet mängimas. Ilm tundus suht okei, kuskil 20 kraadi ringis ja läksimegi mängima. Mina läksin esimest korda oma rattaga, mis on imenunnu. Nimeks Cyrus ja ta on minu uus pruun iludus. Jalapidur on vahepeal nats harjumatu, aga muidu tipp-topp. Ikkagi Roy vanaema ratas!! Aga saime võtmemehe käest võrgu ja palli ja olimegi juba sammumas platsile. Panime asjad üles ja tegime sooja suures ringis. Kokku oli meid 8, mis oli väga vahva, 2/3 meie kursusest. Alguses Charalabust polnud ja siis mängisime 3 4 vastu. Mina olin Sergio ja Miladiga. Milad mängib hästi, niiet me saime hakkama, ja õpetasime ka Sergiot. Tegime teistele pähe. Peale tunnikest mängu tegime väikse pausi ja vahetasime võistkondi. Teises pooles olin koos Michali, Katerina ja Sergioga. See oli jällegi vahva. See oli mõnus trenn, pulss oli koguaeg mõnusalt üleval, ja nägu punane. Kinnitasin kõigile, et see peabki nii olema, et see on täiesti normaalne. Pärast kahte tundi mängu läksime kõik oma teed, meie Arjuga poodi ja koju pessu. Iseenesest oli see tõesti päeva kõrghetk.
Täna passin ma siin suht niisama, kooli pole. Ilmselt koristan siin korralikult enne kui ära lähen jälle. Ja noh, kirjutan blogi. Roy pusib oma kaitsmise ettekande kallal, kaitsmine ise on järgmine kolmapa ja mina olen kohal!!See on väga vahva et ma saan seal olla, saan Royle toeks olla ja olla kohal nii tähtsal hetkel! Koolist panen poppi ühe päeva, aga kuna meil on vaid üks raamatukogu külastus, siis pole hullu. Aga kolmapäevaks siis pöidlad pihku!
Okeika, eks ma vist hakkangi koristama nüüd. Siis teen vähemalt midagi tarka!:)

knuffelen en kus