Picture this: vapper Jaana sumpamas meetrises lumes...

Täna hommikul pidin maru vara ärkama. Läksime muide suht vara magama ka, kl 11 ajal olime mõlemad Mikuga juba voodis. See oli edasiminek...Kui hommikul aknast välja vaatasin, siis esimene mõte oli, et kuhu kõik kadunud on, kõik oli ühtlaselt valge. Teine mõte oli, et päris põrgu on lahti väljas. Väljas oli meeletu lumetuisk ja nähtavus oli esimese puuni aknast välja (ja see puu on meil suht akna all). Mõtlesin, et noh, hea küll. Täna panen suusapüksid jalga ja mütsi pähe. Mõeldud-tehtud. Kui alla jõudsin sain aru, et ma oli teinud õigesti. Meie ühika ukse ees oli 30 cm lund. Mõtlesin, et hea küll, mujalt on juba ära aetud. Oi ma eksisin, matkasin siis tänavale välja, autotees olid mõned autorajad. Kõnniteel oli 40 cm lund. Mõtlesin hea küll, nägin kaugelt tulemas lumesahka, jõudsin viimasel hetkel tema eest ära põigata, et mitte alla jääda. Sumpasin siis lumes edasi, lootes et kuskil linnapool on juba mõni tee lahti aetud. Aga pidin eksima. Kõndisin enamus ajast autoteel, kuna seal oli lumi vaid 20 cm, kõnniteel 40 cm paksune. Kui kuskil oli mõni jälg sisse astutud, siis hüppasin nendes, kuid need enamasti pöörasid varsti minu teelt ära. Tee bussipeatuse tundus kui Kolgata tee, koguaeg oli tunne, et iga hetk loobun ära. Aga ikka rühkisin samm edasi, kaks sammu tagasi. Kui jõudsin peaaegu kesklinna pidin kõndima jälle autoteel, kuna kõnnitee oli lihtsalt meetrise valli taga ja seal oli oma 30 cm lund. Jalad olid selleks hetkeks ilmselgelt juba märjad. Peaaegu jäin oma bussist muidugi maha, õnneks on soomes toredad bussijuhid ja nad ootavad sind ja kui märku annad siis peatavad. Tormasin käsi vehkides bussi kõrvale, sain siis bussi, bussijuht küsis Haluatko tulla nelosella, mina vastu et Joo ja kiitos.
Bussipeal mõtlesin hirmuga, et kuidas ma bussipeatusest Kuntokartanosse saan, kuna sinna pean minema 200 m väikest metsarada pidi, kus on enamasti niigi palju lund. Teel bussipeatusest Kuntokartanosse oli kuni meeter lund. Bussil sain meie füsio Sirpaga kokku, kõndisime koos. Mina kogu aja arvasin, et Sirpa kõnnib kellegi teise tehtud jälgedes minu ees, kuid tegelt tegi ta vapralt mulle teed meetrises lumes. See oli karm teekond....
Täna tegin tööl mitu tähelepanekut. Esiteks, meie õde/lähihoitaja Miia särab eilsest päevast peale, kui Risto meile jõudis. Miia särab ja Ristoga rääkides mängib juustega ja käitub väga teistsuguselt. See on maru naljakas. Muide Risto on Mari ja Titta klassist F11 ja ütleme nii, et ega ta just kole ei ole:). Vähekenegi rõõmu meie naistekarja... Teine asi on see, et kohati on mul tunne, et ma saan hästi aru, mis mult tahetakse või küsitakse. Kohati olen kui siil udus. Risto vist juba vihkab mind varsti, koguaeg pärin talt igast asju... Ja siis kolmas asi on meie arst. Ta on maru imelik, ta käib meil kui kuuvarjutus, kirjutab tundide viisi midagi patsientide kohta, kuid mina pole teda isiklikult näinud ühegi patsiendiga rääkimas. Ja ta annab siin käske ja värkki, kuid mis tema tegelik eesmärk on, keegi ei tea. Füsiodele ta ei meeldi eriti, tundub nii. Täna nägin teda minemas ühe patsiendi juurde, Miia tormamas järel. Wow!
Täna läksin peale lõunat Marjaga kaasa Mäntylä haiglasse. See oli üks suht kass koht. Iseenesest oli kõik ilus ja nii, ruumid ja värgid. Ja kogu õhkkond. Kuid kokkuvõttes kui teada sain mis koht see on, siis mõistsin, miks see koht mind nii väga rusus. See on siis kokkuvõttes haigla, kus on sellised haiged, kes põhimõtteliselt ootavad surma. Seal on 100 patsienti ja nad kõik on rasked. Ja seal käib 1 füsioterapeut, 1 kord nädalas. Ja siis veel ühe projekti raames Marja ja Sirpa (kes on lähihoitaja) 1 korra nädalas, mõningate patsientide juures. Seal tuli küll väheke kass peale...
Täna värvisin Särtsul pead, kerge närv oli sees, kuid tundub, et midagi hullu ei juhtunud...Olen ju Tupsu ihujuuksur, niiet mind võib usaldada juustega tegelema. Võib olla saan varsti Miku juukseid ka lõigata...:D.
Täna sain oma patsiendi ka, seda natukene kardan. Ma ei räägi veel nii hästi, kui sooviksin. Aga pole midagi, saan hakkama!

Moikka kultat!